Inglise - Eesti otsetõlge. Ühe absurdse jutu näide

Oli kevadine päiksepäeva hommik. Richard, hüüdnimega Munn, istus köögis ja luges uudistepaberit. Tema laual auras soe tass kohviga, mille kõrval oli rammus hernepähkli taignapähkel ja kauss kõrre-, sini- ning mustmarjadega. Aknalaual, millele oli asetatud päikselill ja mille ümber tiirutasid lennud  ning üks võikärbes, muutis pisikese köögi märgatavalt elavamaks. 

Uudistepaberile keskendunult sirutas Richard käe tassilauani, et oma peatelefonid haarata, kui tema käsi kogemata sinna ununenud kaelapitsi riivas ja see tassilaualt taaskasutuskonteinerisse kukkus. "Verine põrgu!" pahandas mees iseendaga. Kaelapits, mille ta oli oma naisele vaid nädal tagasi kinkinud, vedeles nüüd taaskasutuskonteineri soppides, lögaste munakestade ning sigaretitagumike keskel. 

Kartes käsi määrida, leidis Richard hakkimispulgad, millega ta ettevaatlikult ehte välja kougitses. Päästmisoperatsioon edukalt tehtud, lõpetas ta oma murdumiskiire ning vaatas rahulolevalt aknast välja. Taevakriipijate vahelt paistis vihmakaar ja tõotas tulla ilus päev. Richard mõtles, et võiks päikesevannitama minna. Peaasi, et ta päikeseekraani maha ei unustaks nagu eelmisel korral. Mehele meenus, et tema naine Helepunane, oli plaaninud täna vaakumpuhastajaga põrandad üle käia ning riided ära rautada. Võib-olla peab siis õue mineku pärastlõunaks jätma. Jah, just! Richaldil endalgi oli veel vaja keldris ära käia ja lammutustöödeks varesekang ära tuua ning poja rattale peegeldid osta. Siis pärastlõunal jõuab kõike. Helistan ka oma lehmapoisist vennale, ehk tahab temagi tulla. Ja Helepunase poeg, Richardi astmepoeg, võiks ju ka aega leida ning oma suursugused vanemadki kutsuda. Sellest tuleks üks tore pere keskis päikesepäev. 



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võhiku kogemus virtuaalreaalsusega ja mõtteid sellest, kuidas see ühiskonda muudab

Kujutis
Sain pakkumise ühe magistritöö raames uuringus osaleda, mille eesmärgiks oli testida virtuaalreaalsuse toimet inimeste ülesande sooritamisele ja meeleolule. Täieliku tehnoloogiavõhikuna leidsin, et võimalust kõige kõrgemal tipptasemel Apple VR prillide tehnoloogiat katsetada ei pruugi enam niisama tulla. Tehnoloogiamaailmas kirjeldaksin end umbes nii, et enamus seadmed, mis mulle kätte antakse, lähevad heal juhul tööle, halvemal juhul lakkavad kohe töötamast. Ostan endale tavaliselt mitu mudelit vana telefoni ja kasutan seda selle viimaste hingetõmmeteni. Minu esimene telefon oli kokku teibitud, et see koost ei laguneks, aga ikka ei raatsinud vahetada ja ümber harjuda. Nüüd aga asja juurde. Minu esimene mõte VR prille pähe pannes oli, et need on üllatavalt kogukad.  Mu kael oli just pisut kangeks jäänud ja prillide kandmine ei teinud olukorda paremaks. Nägin enda ees endiselt auditooriumi, milles istusin, kuid see ei tundunud 100% päris, justkui mingi filter oleks vahel olnud. Mitt...
Lisateave

Oat-based milk substitutes in Estonia: a great overview

Kujutis
Normal person would probably like to have a rest in the summer, right? I am probably not really average person, because I decided to spend the summer in the laboratory on my bachelor thesis. Namely, I had a wonderful opportunity to join a really great science organization, the Center of Food and Fermentation Technologies and work there on topic, which is very close to my heart and is well in line with my lifestyle. So I grabbed the opportunity with great enthusiasm and here I am now. Work is otherwise like laboratory work, it is tiring and needs patience and accuracy, but at least it's a noble goal. Now to the point. To develop a new product, one would firstly have an overview of the current state of the market, so we started to taste all kinds of oat based milk substitute products that are available in Estonia. In addition, Hanna kindly agreed to bring me some of the most interesting products from Finland, which are not sold in Estonia. We tasted 11 different natural oat...
Lisateave

A sweet way of collecting memories

Kujutis
When travelling, what do you take home as a souvenir usually? Maybe I am one of a few people but when I travel, I admire all the foreign plants that grow here and there.  One thing that I do, and I find it a very sweet way of collecting memories, is picking local blossoms and storing them between a book that I have brought on the trip.  I also try to create a habit that when someone lends me a book, I hide blossoms in there similarly. Whoever is going to open the book next time finds a beautiful surprise. It is a secret way of saying “thank you!” The blossoms can tell a lot - where did you read the book? What month was it? Do you remember the smell? Let’s make more secret gifts for each other!
Lisateave