Õnnelik juhus või saatus?
Mõnikord juhtub ikka midagi sellist, mida tahaks kohe kogu maailmaga jagada. Teinekord koguneb pähe hoopis hunnik mõtteid, mis sealt välja tahavad pääseda. Seetõttu lõingi selle blogi, et teised ka ikka teaksid, kui midagi toimub. Iseasi, kas keegi üldse lugeda tahab, aga mina kirjutan ikkagi, kasvõi endal hiljem hea meenutada :)
First of all I am sorry for writing in Estonian because I have many foreign friends, but I had already written the post when I realized it. If you are really interested, maybe you can put it in Google translate :D This post is about unbelievable coincidences what have happened to me recently.
Nüüd aga asja juurde.
Viimasel ajal olen juhuslikult väga paljude inimestega täpselt õigel hetkel kokku juhtunud. Täiesti müstiline, kuidas nii palju kokkusattumusi võib toimuda.
Paar nädalat tagasi ootas mind ees Itaalia reis. Päev enne minekut oli veel tarvis teha viimase päeva toimetusi, aga aega nappis. Ma ei teadnud, kuidas lennujaamast rongijaama pääseda ja oma üliaeglase telefoniga teekonna välja uurimine oleks kindlasti hunniku aega nõudnud. Sama päeva õhtul kohtasin aga juhuslikult raamatupoes tuttavat, kellele olin varem oma eelseisvast reisist rääkinud ja kes selles osas head nõu oli andnud - kuhu minna, mida näha. Rääkisin ka tookord talle, et homme minek, aga ei tea veel, kuidas kohale saada. Tüdruk oli lahkesti nõus selle minu jaoks välja uurima, tal olevat õhtul aega küllaga. Ja tõepoolest, tema abiga sain oma teekonna täpsed juhised, temata oleksin aga Veneetsia lennujaama sattunud, kaks kätt taskus ja hakanud alles kohapeal välja uurima, kuidas pärale jõuda. Milline õnn, et teda just tol päeval kohtasin!
Nädal tagasi kohtasin tänaval juhuslikult kursuseõde, teretasime ja läksime oma teed. Veidi hiljem tulid mulle vastu veel kaks teist kursaõde, ühe päeva jooksul juba kolm tükki! Sain teada, et üks neist lahkub meie koolist ja asub välismaale õppima, teisega, kes samuti meie kursuselt lahkub, leppisime hoopis kohtumise kokku. Vaat kui vajalik! Ühte neist ei pruugi ma enam väga pikka aega näha ja teisegagi poleks hiljem kokku saanud, kui too päev poleks trehvanud.
Eile õhtul tulin joogatrennist. Inimestel on ikka välja kujunenud oma kindel teekond punktist A punkti B minemiseks. Nii on ka minul kindel rada, mis mind joogatunnist koju viib. Seekord otsustasin aga täiesti teadmata põhjusel hoopis teise tee valida ja maja teiselt küljelt mööduda. Seda rada kõndides märkas mind oma kontori aknast sõber, kes kohe sõnumi kirjutas ja smuutit jooma kutsus. Miks ka mitte, mõeldud, tehtud! Nii me siis istusimegi temaga katusterrassil võrktoolis, jõime smuutit, vaatasime päikeseloogangut ja nägime isegi poolikut vikerkaart. Polnud seda sõpra ammu näinud ja oleks ma oma tavalist teedpidi koju suundunud, ei oleks ka tema mind oma aknast silmanud.
Kokkusattumuste rada tipnes eriti kummalise juhtumisega. Olime hea sõbrannaga eelmisel nädalal kokku leppinud, et teeme täna-homme midagi koos. Kuna ta sõidab varsti Tartusse õppima, olekski see viimane kord enne tema lahkumist, ja kes teab, millal jälle kokku saaksime. Mõtlesin talle kirjutada, kuid samas olin päris väsinud ja sinnapaika see mõte jäigi. Ka tema ei kirjutanud mulle ja otsustasin hoopis raamatukokku minna. Pärast raamatukogus käimist leidsin, et oleks vaja Prismast mõned asjad osta ja sõitsin poodi. Kui siis Prisma riiulite vahel joogikõrte poole suundusin, võite isegi arvata, kes mulle vastu kõndis! Olin tõesti üllatunud! Ka tema oli tahtnud mulle kirjutada, kuid halva ilma tõttu loobus sellest mõttest. Kujutage ette, kui suur on tõenäosus kedagi juhuslikult poes kohata. Mina käin küll Prismas umbes korra nädalas, aga see sõbranna ei ela isegi Tallinnas ja vaevalt et ta sellesse poodi sageli satub. Veelgi enam, kohata teda päeval, kui me päriselt oleksime pidanud kokku saama! Öelge nüüd ise, kas see on saatus või meeletu kokkusattumus. Pärast seda kui mina olin leidnud vajalikud tooted kooli orienteerumise läbiviimiseks ja tema hunniku odavaid banaane, läksime koos kohvikusse ja juttu jätkus veel kauemaks.
Need olid vaid kõige eredamad näited, kuid pisemaid kokkusattumusi on veelgi juhtunud. Näiteks nägime tolle sama sõbrannaga eelmisel korral gümnaasiumi klassivenda ja hiljem ka klassijuhatajat.
Mis teie arvate, kas need olid juhuslikud kokkusattumused või oli tõesti saatus need kohtumised ette määranud? Mina igal juhul usun saatusesse, mitmel erineval põhjusel ja arvan, et pigem see viimane variant. Praegu neid kirja pannes, meenus veel mõni kummaline kokkusattumus, mis pole küll inimestega seotud, aga vääriks sellegipoolest mainimist, Et aga käesolev postitus liiga pikk ei saaks, jätan need ehk kunagi hilisemaks.
Kas teil on ka taolisi huvitavaid kokkusattumisi juhtunud? Võite neid lahkesti kommentaarides jagada, oleks huvitav kuulda :)
Nüüd aga head aega ja nautige suve viimaseid päevi!
First of all I am sorry for writing in Estonian because I have many foreign friends, but I had already written the post when I realized it. If you are really interested, maybe you can put it in Google translate :D This post is about unbelievable coincidences what have happened to me recently.
Nüüd aga asja juurde.
Viimasel ajal olen juhuslikult väga paljude inimestega täpselt õigel hetkel kokku juhtunud. Täiesti müstiline, kuidas nii palju kokkusattumusi võib toimuda.
Paar nädalat tagasi ootas mind ees Itaalia reis. Päev enne minekut oli veel tarvis teha viimase päeva toimetusi, aga aega nappis. Ma ei teadnud, kuidas lennujaamast rongijaama pääseda ja oma üliaeglase telefoniga teekonna välja uurimine oleks kindlasti hunniku aega nõudnud. Sama päeva õhtul kohtasin aga juhuslikult raamatupoes tuttavat, kellele olin varem oma eelseisvast reisist rääkinud ja kes selles osas head nõu oli andnud - kuhu minna, mida näha. Rääkisin ka tookord talle, et homme minek, aga ei tea veel, kuidas kohale saada. Tüdruk oli lahkesti nõus selle minu jaoks välja uurima, tal olevat õhtul aega küllaga. Ja tõepoolest, tema abiga sain oma teekonna täpsed juhised, temata oleksin aga Veneetsia lennujaama sattunud, kaks kätt taskus ja hakanud alles kohapeal välja uurima, kuidas pärale jõuda. Milline õnn, et teda just tol päeval kohtasin!
Nädal tagasi kohtasin tänaval juhuslikult kursuseõde, teretasime ja läksime oma teed. Veidi hiljem tulid mulle vastu veel kaks teist kursaõde, ühe päeva jooksul juba kolm tükki! Sain teada, et üks neist lahkub meie koolist ja asub välismaale õppima, teisega, kes samuti meie kursuselt lahkub, leppisime hoopis kohtumise kokku. Vaat kui vajalik! Ühte neist ei pruugi ma enam väga pikka aega näha ja teisegagi poleks hiljem kokku saanud, kui too päev poleks trehvanud.
Eile õhtul tulin joogatrennist. Inimestel on ikka välja kujunenud oma kindel teekond punktist A punkti B minemiseks. Nii on ka minul kindel rada, mis mind joogatunnist koju viib. Seekord otsustasin aga täiesti teadmata põhjusel hoopis teise tee valida ja maja teiselt küljelt mööduda. Seda rada kõndides märkas mind oma kontori aknast sõber, kes kohe sõnumi kirjutas ja smuutit jooma kutsus. Miks ka mitte, mõeldud, tehtud! Nii me siis istusimegi temaga katusterrassil võrktoolis, jõime smuutit, vaatasime päikeseloogangut ja nägime isegi poolikut vikerkaart. Polnud seda sõpra ammu näinud ja oleks ma oma tavalist teedpidi koju suundunud, ei oleks ka tema mind oma aknast silmanud.
Kokkusattumuste rada tipnes eriti kummalise juhtumisega. Olime hea sõbrannaga eelmisel nädalal kokku leppinud, et teeme täna-homme midagi koos. Kuna ta sõidab varsti Tartusse õppima, olekski see viimane kord enne tema lahkumist, ja kes teab, millal jälle kokku saaksime. Mõtlesin talle kirjutada, kuid samas olin päris väsinud ja sinnapaika see mõte jäigi. Ka tema ei kirjutanud mulle ja otsustasin hoopis raamatukokku minna. Pärast raamatukogus käimist leidsin, et oleks vaja Prismast mõned asjad osta ja sõitsin poodi. Kui siis Prisma riiulite vahel joogikõrte poole suundusin, võite isegi arvata, kes mulle vastu kõndis! Olin tõesti üllatunud! Ka tema oli tahtnud mulle kirjutada, kuid halva ilma tõttu loobus sellest mõttest. Kujutage ette, kui suur on tõenäosus kedagi juhuslikult poes kohata. Mina käin küll Prismas umbes korra nädalas, aga see sõbranna ei ela isegi Tallinnas ja vaevalt et ta sellesse poodi sageli satub. Veelgi enam, kohata teda päeval, kui me päriselt oleksime pidanud kokku saama! Öelge nüüd ise, kas see on saatus või meeletu kokkusattumus. Pärast seda kui mina olin leidnud vajalikud tooted kooli orienteerumise läbiviimiseks ja tema hunniku odavaid banaane, läksime koos kohvikusse ja juttu jätkus veel kauemaks.
Need olid vaid kõige eredamad näited, kuid pisemaid kokkusattumusi on veelgi juhtunud. Näiteks nägime tolle sama sõbrannaga eelmisel korral gümnaasiumi klassivenda ja hiljem ka klassijuhatajat.
Mis teie arvate, kas need olid juhuslikud kokkusattumused või oli tõesti saatus need kohtumised ette määranud? Mina igal juhul usun saatusesse, mitmel erineval põhjusel ja arvan, et pigem see viimane variant. Praegu neid kirja pannes, meenus veel mõni kummaline kokkusattumus, mis pole küll inimestega seotud, aga vääriks sellegipoolest mainimist, Et aga käesolev postitus liiga pikk ei saaks, jätan need ehk kunagi hilisemaks.
Kas teil on ka taolisi huvitavaid kokkusattumisi juhtunud? Võite neid lahkesti kommentaarides jagada, oleks huvitav kuulda :)
Nüüd aga head aega ja nautige suve viimaseid päevi!
Kommentaarid
Postita kommentaar