Kui jooga kohtab füüsikat (või hoopis vastupidi)

Inimestele, kes joogat eriti ei tunne, võib see tegevus kohati üpris veider tunduda. Lauldakse mingeid kummalisi palveid, käiakse valgete haaremipükstega, turban peas, liha ei tohi süüa -  ühesõnaga täielikud veidrikud. Emale meeldib ikka nalja teha, kui ma teinekord joogatunnist tulen, stiilis, et käisin jälle oma sektiga palvatamas või muud taolist. Loomulikult ma liialdan praegu, väljaspool joogat oleme kõik normaalsed inimesed.  Siiski ei mõitsa isegi paljud füüsilisema joogaga tegelejad seda laulmise poolt. Ma ei ütle, et kundalini jooga on vähem füüsiline, ei sugugi, kohati pingutatakse, hihipull otsa ees ja lihased on veel nädala ega hiljemgi valusad.

Kundalini joogat eristab aga tõepoolest enamusest stiilidest mantrate laulmine, mediteerimine ja erinevate hingamistehnikate kasutamine. Ükskord kui ema mind oma tögamisega päris välja vihastas, püüdsin talle selgitada, kuidas mantrad tegelikult toimivad.

Jooga filosoofia kohaselt on igal asjal siin maailmas energia, mis väljendub võnkumises ehk vibratsioonis. Igal puul, planeedil, rakul ja kehal on oma võnkesagedus. Mantra, see on laul, laulmine on aga heli tekitamine. Füüsika seisukohalt pole heli ju muud kui mehaaniliste pikilainete võnkumine gaasides või vedelikes. Ühesõnaga, lauldes tekitame oma häälepaeltega võnkumisi.

Jooga filosoofia väidab ka seda, et erinevate võnkesagedustega saab rakke mõjutada. Teatavate vibratsioonidega on võimalik muuta raku energiat vastavalt vajadusele, olgu selleks siis rahunemine, energiseerimine, kaitse, südame avamine vms. Seletasin kogu teooria ära, aga samas kaheldes, kas mu jutt ka teaduslikult vett peab. Olete ju näinud neid pilte veekristallidest, mis on erinevate helide toimel mitmesuguse kuju võtnud? Elusolendid koosnevad ka pemiselt veest... Tunnen ju küll, et see toimib, aga kuna koolis sellistest asjadest ei räägita, pole kindel, kui palju on selle taga tõtt või kui palju fantaasiat.

Füüsika loengusse minek ei tundunud täna üldse ahvatlev. Teinekord võib aga loengutest nii mõndagi huvitavat kuulda. Muu lainete ja võnkumistega seotud jutu seas mainis õppejõud, et sagedus 7 Hz on inimesele ohtlik, koguni  surmav, sest keha omavõnkesagedus on sama sagedusega ja piisavalt suure helitugevuse korral võib see purustada rinnakorvi. Sellega õnnestus õpetajal mu tähelepanu telefonimängult endale võita ja edasi läks ainult huvitavamaks. Ta lisas, et sagedus 13 Hz tekitab inimestes kohutavaid hirmuaistingid ja rääkis juurde ka ühe põneva loo. 

Ehitati kord kirik ja kirikusse suur võimas pikkade torudega orel. Orel oli nii suur, et tekitas muuhulgas ka 13 Hz sagedusega heli. (Taustinfoks, inimene kuuleb vahemikus umbes 20-20 000 Hz) Juhtus aga nii, et esimesel kontserdil, niipea kui organist oli klahvidele vajutanud, olid kõik saalisolijad pealtnäha vähimagi põhjuseta hirmunult püsti tõusnud. Õnneks hüppas püsti ka orelimängija, sest temalgi käisid kehas läbi hirmujudinad ja lõpetas selle õuduse. 

Lisaks mainiti ka sagedust 3000 Hz, mis tekitab inimkõrvale valuaistinguid. Seda kasutati ära sõjas, kus reaktiivlennuki tekitatud heli summeerumine tekitas 3000 Hz sageduse, nii et vaenlased pidid lennuki allatulistamise asemel käsi hoopis kõrvade katmiseks kasutama.

Kogu eelnev jutt pani mind mõtlema, et kui ka füüsika seisukohalt on teatud sagedustel inimkehale selline füüsiline toime siis miks ei võiks teistelgi sagedustel olla. Panin mõttes kaks pusletükki kokku ja ennäe, mantrate tervendav teooria sai kaalukust juurde. Ülejäänud loengu ja veel kogu järgmise geenitehnoloogia loengu otsisin erinevate sageduste kohta infot juurde ja leidsin  lisaks palju põnevat. Ma ei ole mõni teadlane, vaid esitan siinkohal internetist leitut ja ei vastuta teabe tõesuse eest:

• Sagedusel 528 Hz on DNA-d parandav toime
• Enamus muusikast on rahvusvaheliselt alates 1953 aastast reguleeritud 440 Hz peale. Selline muusika on pigem meeleline. Iidsete rahvaste muusika oli reguleeritud 432 Hz peale, mis lõi pigem spirituaalse, kogu keha läbiva kogemuse.
• Delfiinid suudavad kuulda infralaineid. Inimese mõtete sagedus on 8 Hz, seega delfiinide jaoks kõlavad meie mõtted nagu muusika.
• Vanaaja muusika vastas Kuue Solfedžo Sagedusele. Igal sagedusel oli seos ühe tšakraga ja värviga ning nendele vastav kindel toime. See ei kattu tänapäevase seitsmeastmelise heliredeliga. 

Kokkuvõttes usun, et iidne teadus nimega jooga ei ole pelgalt inimeste vaimusünnitis, vaid selle taga on aastatuhandetepikkused kogemused. Ehk olid vana-aja inimesed meist taegemadki, sest "me ei tea, mida me ei tea" ja neil võis olla tarkust, mille oleme nüüdseks unustanud, nagu näiteks helisageduse mõju füüsilisele kehale. See on kõigest üks väike piisake kogu joogateadusest, aga näete, tahan teid tänada, et pika postituse lõpuni lugesite ja koos oleme jälle killukese võrra targemad :)

Lõpetuseks proovige midagi uut ja kuulakem Sky Plusi, Elmari või Spotify asemel hoopis mõni kaunis mantra, näiteks see: https://youtu.be/WhwmszbtzG0 (Minu lemmik, annab lootust ka kõige tumedamas olukorras, kaitseb negatiivsuse eest, täidab südame armastusega ja paneb paljudel sageli pisarad lahinal voolama). Kuidas tundub? Väga veider? Polegi nii hull? Hakkas meeldima ja tahaks veel kuulata?

Lisalugemiseks panen juurde ka mõned allikad:

Kuulake ise järele ja otsustage 440 vs 432 Hz: https://www.youtube.com/watch?v=74JzBgm9Mz4

Helirelvade ja ohtlike sageduste kohta: https://crab.wordpress.com/2008/01/14/a-short-history-of-sound-weapons-pt2-infrasound/

Iidse solfedžo skaala: https://attunedvibrations.com/solfeggio-scale/

Põhjalik artikkel iidsest muusikast, 440 vs 432 Hz, 528 Hz, Kuue solfedžo sagedusest ja nendele vastavatest värvidest: http://www.altered-states.net/barry/update205/

440 vs 432 Hz: http://www.collective-evolution.com/2013/12/21/heres-why-you-should-convert-your-music-to-432hz/

Natuke põhjalikumalt iga sageduse kohta Kuue solfedžo helireast: https://attunedvibrations.com/solfeggio-scale/