Rinnapiim või piimasegud: toime võrdlus tervisele

Toita rinnaga või loota piimasegudele, selles on küsimus. Terve, kuni 6-kuune laps ei vaja peale rinnapiima lisatoite. Maailma tervishoiuorganisatsioon soovitab lisaks jätkusegude andmisele, jätkata rinnaga toitmist lapse 2-aastaseks saamiseni. Kahjuks on kuuekuune imetamine tänapäeva moodsas maailmas naistele kõrge nõudmise seadmine. Suurem osa naistest töötavad väljaspool kodu, paljudes riikides on emaduspuhkus piiratud ja töökohad ei võimalda paindlikkust. Piiratud võimalused imetamiseks kujutavad ohtu laste tervisele. Nimelt sisaldab rinnapiim lisaks täisväärtuslikule toitainete tasakaalule ka immuunoglobuliine IgA ja IgG, mis omavad põletikuvastast toimet. Selles on ka bioaktiivsed ühendid, ensüümid, hormoonid ja kasvufaktorid, mis koos immunoloogiliste ainetega omavad olulist rolli vastsündinu immuunsuse tagamisel ja panustavad pikaajalise tervise säilimisse. Rinnapiimas sisalduvad pikaahelalised polüküllastumata rasvhapped mängivad olulist rolli närvisüsteemi arengus. Tänu nendele omadustele on tõestatud, et rinnapiim omab olulist rolli väikelapse tervise tagamisel, suurendab laste vaimset võimekust, vähendab depressiooni riski täiskasvanu eas ja lisaks kõigele muule vähendab ka imetavate naiste vähiriski.

Piimasegud püüavad imiteerida rinnapiima koostist. Need on kokku pandud lehmapiima komponentidest ja rikastatud vitamiinide ning mineraalainetega. Kahjuks ei vasta lehmapiima koostis Homo sapiens piima koostisele, näiteks sisaldub selles rohkem valku, kuna vasikas peab kiiremini täiskasvanuks saama kui inimlaps. Tasakaalutused on võimlaik kõrvaldada, eraldades piimast valgu, rasva ja laktoosi ning need uues vahekorras kokku pannes. Kahjuks ei ole kuidagi võimalik lisada rinnapiimale omaseid immuunsust tagavaid ühendeid (lehmapiima ei jää neist pärast ohtrat töötlemist kuigi palju alles). Lisatud vitamiinid ning mineraalained ei pruugi sama hästi omastuda kui looduslikul teel sisaldavad mikrokomponendid. Mis on aga veel piimasegude suureks puuduseks - neid valmistatakse  hoopiski valest toorainest. Piimasegudesse lisatavad taimsed õlid ei vasta mingil moel piima ainulaadsetele rasvhapetele, mida leidub inimpiimas üle 200 erineva. Piimasegude tootjatele meeldib valguallikana kasutada vadakut. Vadak on hea odav tooraine, kuna seda jääb massiliselt üle juustu tootmisest. Paraku tekitab vadaku liigne kasutamine piimasegude valgulises tasakaalus probleeme, see ei vasta imiku kohastumusele. Arvatakse, et piimasegude valgulise koostise vale taaskaal võib olla põhjus, miks nii paljudel lastel esineb tänapäeval piimaallergiat ja muid allergiaid. 

Käesolevas artiklis võtame kokku nelja uuringu tulemused, mis on võrrelnud rinnapiima ja piimasegude toime mõju tervisele. Siinkohal tuleb mainida, et enamustest uuringutest järelduste tegemine on sageli raskendatud, kuna imetamine on tihti sotsiaalselt killustatud. Näiteks USA-s saavad rinnapiima 74% valgetest imikutest, kuid vaid 59% tumedanahaliste perede lastest, sest viimased on majanduslikult vähem kindlustatud ja emadel pole võimalik koduseks jääda.  Lapsed, kes saavad rinnapiima, on tõenäolisemalt sotsiaalselt paremini kindlustatud peredest, valge nahavärviga, omavad paremat juurdepääsu tervishoiuteenustele ja elavad turvalisemas ümbruskonnas, kus kokkupuude keskkonna toksiinidega on väiksem. Kõik need tegurid mõjutavad olulisel määral laste tervisenäitajaid ja rinnapiima ning piimasegude osakaal on küsitav. Siiski leidub artikleid, mis võrdlesid sama pere õdesid ja vendi või on teostatud perioodil, mil rinnaga toitmise tervisemõjudest poldud niivõrd teadlikud ja see ei olnud jõukuse poolt soositud.

Tervisehädad, mida rinnaga toitmine ennetada aitab on:

• Rasvumine
• II tüübi diabeet
• Keskkõrva põletik
• Noroviirus ja kõhulahtisus
• Kopsupõletik
• Nekrotiseeriv enterokoliit
• Leukeemia
• Hambumus

Rasvumine Laste rasvumine kasvab kogu maailmas hüppelise kiirusega. See on USA-s  alates 1980. aastast kolmekordistunud. Rasvumine on seotud ka teiste tervisemuredega nagu südame- ja veresoonkonna haigused, teise tüübi diabeet ja vähk. Uuringud viitavad, et imetamine kaitseb rasvumise eest, mis on tõenäoliselt seotud tõhusama energia tarbimise iseregulatsiooniga ja sisemise täiskõhu tunnetusega. Teisalt on see seotud ka spetsiifiliste toitaine kombinatsioonidega, mis võivad mõjutada insuliini resistentsust ja metaboolseid vastuseid. Meta-analüüs, mis koondas üheksa uurimust ja üle 69 000 lapse arenenud riikidest, leidis, et lapseeas rasvumise tõenäosus on madalam neil, kes said rinnapiima, võrreldes piimasegudega toidetud lastega. Teises uuringus leiti, et keskmiselt oli rinnapiima saanud 4-14-aastaste laste kehamassiindeks 17,87, kuid samast perekonnast rinnapiima mitte saanud laste kehamassiindeks oli 0,7 punkti võrra kõrgem. Rasvumine esines aga vastavalt 11,63 rinnapiima ja 17,03% piimasegu saanud 4-14-aastastel sama pere lastel. 

II tüübi diabeet Imetamine võib pakkuda kaitset 2. tüübi diabeedi arengule tänu käitumuslike ja hormonaalsete mehhanismide. Imikud, keda toidetakse rinnapiimaga, omavad võrreldes pudelist toidetud eakaaslastega paremat toidu manustamise iseregulatsiooni, mis võib hilisemas elus omada mõju toiduenergia tarbimisele. Lisaks sellele on rinnapiimaga toidetud laste skeletilihaste membraanides rohkem polüküllastumata rasvhappeid, mida seostatakse madalama vere glükoosisisaldusega paastumise ajal ja väiksema insuliini resistentsusega. 

Keskkõrva põletik on laste seas laialt levinud infektsioon. See on üks peamine laste kuulmise halvenemise põhjustaja ja algab tavaliselt ülemiste hingamisteede nakkushaigusena. Rinnapiima bakteritsiidsed omadused pärsivad keskkõrva põletiku teket. Metaanalüüsi läbi viinud teadlased jõudsid järeldusele, et täielikult piimasegusid saanud 6-kuustel lastel oli kaks korda suurem tõenäosus keskkõrva põletiku tekkeks kui täielikult rinnapiima saanud lastel.

Noroviirus ja kõhulahtisus Noroviirus ehk kõhugripp ja kõhulahtisus on laste seas levinud ning põhjustavad vedeliku kaotust. Maailmas, peamiselt arengumaades, sureb neisse nakkustesse aastas 1,34 miljonit kuni nelja-aastast last, mis teeb nakkustest selle vanusegrupi teise enamlevinud surma põhjuse. Rinnapiim kaitseb kõhulahtisuse eest, kattes soole seinad ja tappes patogeene, mis võivad nakkust põhjustada. 18 uuringu kokkuvõttes leiti, et kuni 5-kuustel lastel oli suurem tõenäosus kõhulahtisusse surra kui nad olid toitunud piimasegudest, võrreldes rinnapiima saanud eakaaslastega. 

Kopsupõletik on USA laste seas peamine haiglasse saatmise põhjus. Lisaks suurendab selle põdemine lapseea astma esinemise tõenäosust. Nii nagu teistegi nakkuste puhul, aitavad rinnapiimas sisalduvad antikehad ja bakteritsiidses ained kopsupõletiku vastu võidelda. Neljakuused imikud, kes toitusid täielikult rinnapiimast, sattusid vähem tõenäoliselt haiglasse kui piimasegu saanud lapsed.

Nekrotiseeriv enterokoliit on tõsine seisund, mis seisneb soole osalises surmas. See esineb sageli enneaegsetel ja 5-10% väga madala sünnikaaluga (< 1,500 g) lastel. Haiguse suremuse aste on suur ja ühe diagnoosi ravi kestab keskmiselt 62 päeva, makstes 300 000 $. Rinnapiima mitmed komponendid nagu IgA, epidermaalsed kasvufaktorid ja põletikuvastased tsütokiinid vähendavad tänu antimikroobsetele ja antibakteriaalsetele omadustele nekrotiseeriva enterokoliidi arengut. Teadlased, kes uurisid haiguse esinemist, leidsid, et rinnapiimaga toidetud laste seas oli haiguse esinemise tõenäosus 5% madalam võrreldes piimasegusid saanud lastega. Arvestades haiguse suurt suremust, on tegemist märkimisväärse arvuga.

Leukeemia on Ameerika Ühendriikides enim levinud vähiliik 0-14-aastaste laste seas, esinedes 49,8 lapsel miljonist. Haiguse tagamaid ei ole lõpuni mõistetud, kuid selle arengus võivad rolli mängida ka viirused. Rinnapiimas sisalduvad immuunfaktorid võivad omada leukeemiaga seotud viiruste vastast kaitset. Metaanalüüs 14 juhtumikontrolli uuringuga tuvastas, et rinnaga toitmine rohkem kui kuus kuud, alandas märkimisväärselt akuutse lümfotsüütilise leukeemia  arenemist.

Hambumus Rinnaga toitmine ei mõju positiivselt mitte ainult tänu oma koostisele, vaid ka sellele, et rinnast imemise mehhanism erineb pudelist imemise mehhanismist. Need kaks erinevat mehhanismi võivad mõju avaldada lapse hambumusele. Soome teadlased leidsid, et lapsed, kellel ei esinenud hambumuse anomaaliat, olid saanud keskmisest kauem vaid rinnapiima kui lapsed, kellel esines hambumuse ebakorrapära, vastavalt 6,1 ja 3,6 kuud.

Imetamine ja vaimne võimekus

Ka vaimne võimekus on mõjutatud sellest, kas last toidetakse rinnapiima või piimaseguga. Võrreldes 5-14-aastaseid varasemalt rinnapiima või piimasegusid saanud õdede ja vendade intellektuaalset võimekust, saavutasid rinnapiimast toitunud lapsed 6% võrra paremad tulemused matemaatikas, 5% võrra paremad tulemused lugemises, 10% võrra paremad tulemused sõnavara testis ja 8% võrra paremad tulemused IQ-testis. Siinkohal mängib rolli ka rinnapiima tasakaalustatud rasvhapete sisaldus, mis on oluline aju arenguks.

Imetamise seos vaimse tervisega täiskasvanueas

Rinnaga toitmine on seotud käitumise, stressi ja depressiooniga. Brasiilias läbi viidud uuringus 5914 inimesega, püüti leida seoseid rinnapiimaga toitmise kestuse ja vaimse tervisega hilisemas eas. Uuringust selgus, et 30-aastased isikud, kes olid lapsena saanud rinnapiima rohkem kui kuus kuud, omasid vähem vaimseid häireid ja ka depressiooni esinemise sagedus oli madalam. Kahjuks ei kogutud infot katsealuste psühholoogilise ravi kohta ja mõned sümptomiteta isikud võisid olla hoopis näited positiivsest ravist. Üks võimalik seletus on seos imetamise ka kognitiivse arenguga. Pikaajalised uuringud on näidanud, et madalama IQ-ga lapsed omavad suuremat  riski depressiooni tekkeks. Samas ei ole selge, kas seos on põhjustatud rinnapiima bioloogilistest komponentidest, ema ja lapse vahelise sideme tekkest või mõlemast tegurist.

Imetamine ja imetavate emade tervis

Emad, jes toidavad lapsi rinnaga, omavad teatud haigustele madalamat riski. Üldiselt seostatakse imetamist tänu pikematele sünni intervallidele parema tervisega, kuna laktatsioon pärsib ovulatsiooni, andes naise kehale rohkem aega rasedusest ja sünnitusest taastuda. Rinnaga toitmine alandab tänu östrogeeni vähendamisele rinnavähi tekke riski. Rinnavähk on vähi vormidest naistel enim diagnoositud ja teine suurim surmade põhjustaja. Leiti, et iga järgnev aasta rinnaga toitmist vähendab naise rinnavähi riski 4,3% võrra. 

Ka munasarjavähk, mis on USA naistel viies juhtiv vähist surmajuhtude põhjustaja, on rinnaga imetamisega välditav. Allasurutud ovulatsioon võib vähendada munasarjavähi tekke riski. Uuring, mis analüüsis imetamise ja munasarjavähi seost, leidis, et iga järgnev kuu imetamist vähendas munasarja vähi riski 2% võrra.

Piimasegude eelised rinnapiima ees

Astma seosed imikuea toitumisega on vastuolulised. Astma on krooniline põletikuline kopsuhaigus, mille sümptomiteks on hingamisraskused ja liigne lima tootmine. Haigus kimbutab 6,3% alla 5-aastasi USA lapsi. Uuringud on leidnud, et inimpiimas leiduvad IgG immuunkompleksid mängivad rolli imikute astma vastases kaitses. Väikelastel, keda toideti vähemalt kolm esimest elukuud täielikult rinnapiimaga ja kelle peres ei esinenud astmat, omasid väiksemat riski astma tekkeks kui imikud, keda rinnaga ei toidetud. Samas järeldus teisest uuringust, et kõigist uuritud parameetritest oli astma ainus, mille tulemus oli piimasegu saanud lastel parem kui rinnapiimast toitunud lastel. Nimelt esines astmat keskmiselt 7,43% rinnapiima ja 6,40% piimasegu saanud lastest. Seega ei saa me kindlalt väita, kas ja kuidas rinnapiima või piimasegudega toitmine haiguse teket mõjutab.

Raua vaegus on üks maailma enim levinud toitainevaegustest, mis ohustab peamiselt naisi ja noori lapsi, olles ka aneemia põhjustaja. Varajases eas põetud rauavaegus põhjustab nõrgenenud kognitiivset, motoorset ja sotsiaalset arengut ning neurofüüsioloogilisi muutusi. Rauavaeguse riskifaktoriteks on teiste seas kiire kasv, meessugu ja perekonna vaesus. Tõendid viitavad, et riskiteguriks on ka rinnaga toitmine pärast kuuendat elukuud.  Uuring, mis analüüsis raua aneemiat ja defitsiiti 9-kuustel imikutel, võrreldes täielikult rinnapiima, täielikult piimasegu või nii rinnapiima kui piimasegu saanud imikuid, leidis, et ajal kui ligi kolmandikul täielikult rinnapiima saanud imikutest (31,4%) esines rauavaegus või aneemia siis piimasegu saanud lastel eisnes raua aneemiat vaid 0-2,8% lastest. Bioloogiliselt on see põhjustatud asjaolust, et inimese piimanäärmete epiteelkoe rakud ei oma ainsat teadaolevat membraani ioon-transporterit ja ei suuda seega rauda piima eritada. Raua tagavara antakse imikule sünniga ja see talletatakse maksas. Seevastu piimasegud on rauarikkad, sest neid rikastatakse tavaliselt rauaga. Üldiselt aga peakski lastele pärast kuuendat elukuud lisatoitude andmist alustama ja sellega on raua puudujäägi tõenäosus madalam. 

Õnneks on tänapäeva emad rinnaga toitmise vajalikkusest teadlikumad kui varem. Aastatel 2000 kuni 2009 kasvas Ameerika Ühendriikides kuuekuuseid imikuid imetavate emade arv 34%-lt 47%-ni. Samas on USA-s emasid, kes oma lapsi üldse imetavad 74% ja see arv peaks, arvestades kõiki tuvastatud kasutegureid, olema suurem. Loodan väga, et erinevalt 20 aasta tagusest ajast ei leidu enam arste, kes soovitavad lastele rinnapiima asemel vett anda (Tõsilugu minu ema ja minuga. Õnneks oli mu ema piisavalt tark, et arsti mitte kuulda võtta). Kõike eelpool kirjutatut arvesse võttes, on vastus küsimusele, kas imetada või mitte: Kindlasti imetada! Samas teame, et me ei ela ideaalmaailmas ja rinnaga toitmine ei ole võib-olla tõesti teinekord võimalik. Alati saab leida võimalusi, kuidas rinnapiima pakkuda, kui ema ei saa lapse juures olla või rinnapiima lihtsalt ei ole. On olemas piimadoonorid ja leiutatud moodsad rinnapumbad, millega piima koguda, et seda lapsele hiljem anda. Rinnapiimal on olnud aega tuhandeid aastaid täiustuda, see on looduse poolt disainitud ja ainus täiuslik toit imikule. 

Kasutatud allikad

Clark, K. M., Li, M., Zhu, B., Liang, F., Shao, J., Zhang, Y., Ji, C., Zhao, Z., Kaciroti, N., Lozoff, B. (2017). Breastfeeding, Mixed, or Formula Feeding at 9 Months of Age and the Prevalence of Iron Deficiency and Iron Deficiency Anemia in Two Cohorts of Infants in China. – The Journal of Pediatrics. 181, 56-61.

Colen, C. G., Ramey, D. M. (2014). Is breast truly best? Estimating the effects of breastfeeding on long-term child health and wellbeing in the United States using sibling comparisons. - Social Science & Medicine. 109, 55-65

Mola, C. L., Horta, B. L., Gonçalves, H., Quevedo, L. A., Pinheiro, R., Gigante, D. P., Motta, J. V. S. Barros, F. C. (2016). Breastfeeding and mental health in adulthood: A birth cohort study in Brazil. - Journal of Affective Disorders. 202, 115-119.

Rennic Salone, L., Vann, W. F., Dee, D. L. (2017). Breastfeeding. An Overview of Oral and General Health Benefits. - Journal of the American Dental Association. 144(2). 143-151.