Madala histamiinisisaldusega dieet - mis imeloom see veel on?
Ütlen kohe ära, et selle postituse eesmärk ei ole propageerida uut imedieeti. Tegelikult loodan, et inimesi, kes peavad normaalse enesetunde nimel sellist dieeti harrastama, ei ole palju, sest see sisaldab omajagu piiranguid. Pigem tahan päevavalgusele tuua vajadust oma keha kuulata ja julgustama probleemidele lahendusi leidma ka siis kui need ei ole kõige lihtsamad.
Kui aus olla, ajavad mind igasugused dieetite eestkõnelejad närvi ja seda juhul kui lähtutakse oma seisukohast “Mulle sobib, järelikult on ainuõige”. Vaikimisi on kõige tervislikum süüa võimalikult mitmekesiselt ja mitte rutata asja ees, teist taga, toidugruppe menüüst välja jätma kui see pole tingimata vajalik. Kahjuks aga ei ole inimesed ideaalsed ja kõik ei saa kõike süüa. Loomulikult võib katsetada, kas teatud dieedi pidamine teeb enesetunde paremaks. Selle postituse üks põhisõnumitest võiks aga olla, et kui tõesti on tervisega kroonilised mured, tuleks päriselt analüüsid ära teha, mitte pimeduses kobada või lähtuda kosmeetiku huupi lahmitud lahendusest.
Ka mina jõudsin madala histamiinisisaldusega dieedini läbi nahaarsti suunamise, kelle juhendamisel tellisime mulle Synlabist üle 500€ ulatuses analüüse! Selleks hetkeks olin aga aastaid kannatanud, lahendust leidmata, ja need olid parimad 500€, mis kunagi kulutanud olen.
Kümnete tellitud analüüside hulgast ilmnes, et kõik oli muidu korras, ainult üks seedeensüümidest, diamiinoksidaas, on minu kehas vähe aktiivne. See tähendab, et mu keha ei suuda edukalt toidus olevat histamiini lagundada, mis tekitabki muresid.
Millised toidud aga histamiini sisaldavad? Nüüd läheb naljakaks, sest edasine on nagu puder ja kapsad. Histamiini sisaldavad nimelt väga paljud toidud ja sageli sõltub histamiini sisaldus mitte toidust endast, vaid valmistamismeetodist ,või veel hullem, fermenteeritud toitude puhul näiteks kasutatud kultuurist. Seega oli minu puhul võimatu osutada ühele või kahele toiduainele ja need ilma diagnoosi teadmata edukalt menüüst välja jätta. Neid oli lihtsalt niivõrd palju, et tarbisin kogu aeg midagi neist, sümptomid muudkui püsisid ja ka toiduainete ükshaaval elimineerimine ei oleks saanud tulemust anda.
Siiski-siiski, ilmnesid mõned toidained, mille menüüst välja jätmisega paraneb enesetunne kohe märgatavalt. Ja mitte nii üllataval kombel, on need osalt toiduained, mida olen isegi vältinud, sest pärast nende söömist on mul alati näiteks paha olla. Näiteks apelsinimahl. Ma ei mõistnud varem, miks seda hommikusöögiks juuakse kui pärast on nii paha olla. Tuleb välja, et teistel ei hakkagi paha, ainult minul, sest mu diamiinoksidaas ei viitsi oma tööd teha. Või saiakesed. Olen alati nina krimpsutanus kui keegi mainib, et ei suuda saiakestest loobuda. Saiakesed põhjustavad ju iga kord kõhuvalu. Samas makarone saan ma edukalt süüa. Siin ongi asja iva, sest kui keegi võiks kahtlustada vana head gluteeni, mõtle uuesti. Kurja juureks on hoopis pärmiga kääritatud asjad. Eriti hull on saiakeste söömine tühja kõhu peale. Leiba saab enamasti edukalt süüa, aga teatud leibasid ei saa (linnasega musta leiba näiteks).
Kõige suuremaks kurjajuureks on aga taramtadamtadaa: tomat! Kahjuks tähendab see minu jaoks ei nii mitmetele pastadele, pajaroogadele ja suppidele: pasta bolognese, chili con carne, seljanka jne jne. Ka salati seest pean kahjuks tomatid välja noppima.
Lisaks on ebasoovitavad veel juustud. Aga mitte kõik, vaid ainult laagerdatud ja hallitusjuustud. Seega mozzarella on okei, aga Gouda ja parmesan ei ole.
Mis saab kokku kui liita pärmitainas, tomat ja juust? Pitsa! Seega jah, pitsa on minu jaoks teoorias absoluudselt halvim asi, mida süüa. (Praktikas on selleks siiski tomatikastmed). Õnneks sellel samal enesetundele viitaval põhjusel pole ma kunagi suur pitsafänn olnud ja nüüd mõistan, miks.
Lisaks on histamiinirikkad veel tsitrused (ah sellepärast mul tekkiski mandariinide söömisest lööve), kõik pärmiga kääritatud asjad, näiteks õlu ja vein, mitmed ferementeeritud tooted nagu hapukapsas, kimchi, jogurt (aga siin sõltub kasutatud juuretisest), suitsu- ja konservkala ning -liha.
Vot siis, selline kompott asju, mida vältida tuleks. Mulle tundub, et selline krooniline talumatus on palju salakavalam, sest akuutse mürgituse korral on võimalik suhteliselt kiiresti reageerida ja edukalt kurjajuur üles leida, kuid kui sümptomeid tekitavad nii suur kogus toite, mis põhimõtteliselt ongi alates tahke toidu söömisest kogu aeg menüüs olnud siis oledki harjunud selle enesetunde ja seedimise eripäradega, arvates, et sinuga lihtsalt ongi nii.
Seega julgustan kõiki, keda vaevavad naha- või seedemured analüüse tegema ja tegelikku hädade põhjust välja selgitama.
Kommentaarid
Postita kommentaar