Hoiatav lugu pahatahtlike veebipoodide eest

Aasta aega tagasi Instagrami sirvides nägin üht harilikku reklaami. Midagi üllatavat selles, et sotsiaalmeedias reklaami näitatakse ei ole, küll aga oli üllatavat fakt, et tegin valiku tookord reklaami ohvriks langeda. Üldjuhul ei ole ma impulsiivsete ostude tegija ja mõtlen iga asja tarvilikkuse mitu korda hoolega käbi. Seekord oli tegemist ühe köögiseadmega, selline plastikust anum tõmmatava vurriga köögiviljade hakkimiseks. Tundus selline tore nunnu vidin. Äsja koolis õpitu, et kõik sellised köögiriistad jäävad üldjuhul kappidesse tolmu koguma, ka oluline ei tundunud. (Pärast ühekordset kasutamist see nüüd seisab seal ja ootab siiani järgmist kasutust).
Sisestasin müügilehel oma kaardiandmed ja ost saigi sooritatud. Ilmnes küll ebameeldiv üllatus, et hind kujunes oodatust kallimaks, kuna lisandus miskine "tehingu töötlemise tasu". See selleks, vähemalt jõudis kaup kenasti minuni.
Augustikuus avastasin konto väljavõtet vaadates, et olen enese teadmata sooritanud 44 eurose ostu. Kuna panin kõik tehtud kulutused Money Manageri kirja, olin päris kindel, et mina seda kahtlast ostu teinud ei ole ja pärisin pangalt aru. Makseselgituse põhjal jäi mulje nagu tegu oleks USD vahetuskursiga eurodesse. Väga huvitav... Pangaga rääkides selgus, ostu sooritamisel on sisestatud korrektsed kaardi andmed. Veelgi parem, ilmnes et raha on kontolt kaduma läinud juba pikemaaja jooksul! Pärast xsdeluxe poest ostu tegemist kasseeris sama pood minu kaardilt kuu aega hiljem veel 5,76 €.  Kuu aega hiljem ilmus xsdeluxe asemele practicalsavings.club, kes kolmel järgneval kuul muudkui seitsmeeuroseid summasid kasseeris. Kelmide ahnus aga aina kasvas ja järgmisel kuul tehti juba 43 eurone väljaminek. Alles seejärel tehti 44 € väljaminek reductionoutlet.com nimeliselt leheküljelt, mida ma lõpuks märkasin.
Veebipoodidele taustauringut tehes selgus, et näiteks practicalsavingsclubi esimene vaste Googles oli hoiatus pettusega tegelevast ettevõttest. Ka teistelt ohvritelt oldi igakuiselt raha varastatud, seejuures summad suurenesid järk-järgult.
Ühesõnaga, pahatahtlikult üles ehitatud veebipood, kes reklaamib end sotsiaalmeedias, kasseeris igakuiselt minu kaardilt aina suurenevaid summasid, ise seejuures kahel korral nime vahetades. Kokku said petised 117 € võrra rikkamaks. Polnud teha muud kui kaart sulgeda ja välispangale raha tagasisaamiseks nõudmine esitada. Mitu kuud ootamist ja meilide kirjutamist ning raha laekus panga poolt õnnelikult minu kontole.
Minu puhul on tegemist inimesega, kes pangakaarti väga vähe kasutab. Seega võiks arvata, et ükski väljaminek ei jää väljavõttes tähelepanuta, kuid võta näpust!
Mõelda vaid, kui tegu on kellegagi, kelle jaoks on igapäevased kaardimaksed tavalised (nagu suur enamus inimesi) või kellegagi, kes oma konto väljavõtet peaaegu kunagi ei vaata (tean mõnda sellist vanainimest).
Lugu olgu õpetuseks ja tahan kõigile südamele panna, et 
1) kontrolliksite enne ostu tegemist hoolikalt poe tausta;
2) ei annaks oma kaardi andmeid kergekäeliselt välja;
3) kontrolliksite perioodilidelt oma konto väljavõtet;
4) ostaksite üldse vähem e-poodidest igasugu nodi kokku. Parem nii keskkonnale, arvestades transporti ja üleliigset pakendamist, mis internetipoodidega pahatihti kaasneb, ja muidugi ka eelkõige teie rahakotile, või peaks ütlema, pangakaardile.
Kurb, et sellised asjad juhtuvad. Mina arvan, et mul pole enam midagi nendest värvikirevatest reklaamidest tegelikult vaja ja kui ongi siis mitte sellepärast, et neid reklaamitakse. Sellisel juhul on mul ostusoov teada juba enne reklaami ja saan kauba kätte kohalikust poest.


Kommentaarid

  1. Lähtun sellest, et alul usaldan, ei kontrolli. Juhtus selline lugu, et tahtsin Gearbest.comist tellida nutitelefoni ja selle eest tasuda ülekandega. Mulle teatati vajalikud rekvisiidid ning sooritasin ettemakse. Nädal hiljem märkasin väljavõttel, et summa on tagastatud, sest konto olevat suletud. Siiski, tagastati 110 eurot vähem, mis olevat läinud mingite vahenduspankurite taskusse. Gearbest.comi esindajad ei tunnista, et see nende viga olevat, sest konto ei olevat suletud olnud. Uuringutega jõudsin Reiffeisenbankini. Sealt edasijõudmiseks peaksin omakorda LHV-le teenustasu maksma, mis võib sama suureks osutuda. Ja seda kõike selleks, et oleks võimalus teada saada, kelle taskusse summa läks. Isegi, kui see selguks, ei oleks Gearbesti esindajail sellest sooja ega külma, sest neil äri käib ja tellimused jooksevad. Samas, need 110 eurot on ainult mingi väljamõeldud arv.

    Hiljem avastasin, et veidi kulukamalt saab samasuguse nutitelefoni RDE kaudu Eestist.

    Veel üks konks selle loo juures on, et selliseid nutitelefone muidu Eestis ei müüdagi. Eestis müüakse Huawei ja Samsungi sarnaseid tooteid, millel hind kordades kõrgem. Samuti on Eesti turult puudu Motorola ja BQ kvaliteettooted, ilmselt seetõttu, et need on ühtlasi odavad. Ei saa ju ometi Eesti orjadele midagi odavalt müüa!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võhiku kogemus virtuaalreaalsusega ja mõtteid sellest, kuidas see ühiskonda muudab

Oat-based milk substitutes in Estonia: a great overview

A sweet way of collecting memories